Reedel, 14. juunil kogunesid Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelisele koostööseminarile Euroopa kultuurisektori esindajad, et arutleda Narva Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriga seonduvat.
Seminar tõi kokku kultuuripealinnade võtmetegijad, teiste seas tänavuse tiitlikandja Matera, Valletta 2018, Kaunas 2022 ja 2026. aasta kandidaatlinna Tampere esindajad, Peterburi kultuuriorganisatsioonide saadikud ning teised Narva 2024 rahvusvahelised partnerid.
Seminari eesmärk oli uurida Narva kultuuripealinna kandidatuuri rahvusvahelise koostöö võimalusi ja arendada pakkumise Euroopa mõõdet. Päeva esimeses pooles vahendasid partnerlinnad oma kogemusi Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta ettevalmistustest ning Narva esitles oma kultuuripealinna visiooni Euroopa ja Venemaa, Ida ja Lääne vahelise koostöökeskusena. Ettekanne keskendus Narva identiteedile, selle tugevustele ja nõrkustele, linna tulevikuplaanidele ning koostöös kohaliku kogukonnaga plaanitavale kultuuripealinna programmile. Erilist tähelepanu pöörati rahvusvahelisele koostööprogrammile ning Euroopa ja Venemaa kultuurialase koostöö arendamisele – valdkonnale, milles Euroopal on Narvale kui ainulaadsele, valdavalt venekeelsele Euroopa Liidu linnale, suured ootused. Päeva teine pool kulges töörühmades ideid ja projekte arendades.
Päeva jooksul käis delegatsioon ka Narva ringreisil, külastades Narva 2024 kultuuriprogrammi potentsiaalseid toimumispaiku, muuhulgas Kreenholmi tööstuskompleksi, Narva linnust, Tartu Ülikooli Narva kolledžit ja etenduskunstide keskust Vaba Lava. Viimaseks peatuseks oli Narva jõepromenaad ning linna sõltumatu muusikakultuuri keskusena tuntud Ro-Ro klubi.
Külaliste kommentaare
„Narva on paik, kus Euroopaks olemist tunnetab võimsamalt kui mis tahes muus linnas. Siin tajutakse ja hinnatakse Euroopat. Just siit, Euroopa Liidu servalt, kus on võimalik kogeda hübriidsete identiteetide ilu ning näidata nende väärtust ja uhkust, peaks alguse saama Euroopa terve mõistuse taasrajamine. Narvast võib saada muutustele avatud platvorm kõikidele Euroopa linnadele, milledele on omane nii geograafiline kui ka kultuuriline „piiripealsus””.
– Francesco Caldarola, Matera-Basilicata 2019 sihtasutuse arendusosakond
„Narva kultuuripealinna projektil on tugev Euroopa mõõde ning see tõstatab olulisi küsimusi, mis on seotud Euroopa identiteedi, piirideülese koostöö, Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete, mitmekeelsuse ja palju muuga, millest on ka teistel linnadel õppida. Tuginedes oma ainulaadsele demograafiale ja geograafilisele asukohale, on Narva võimeline pakkuma ainulaadset ja sisukat projekti kogu Euroopale. Tegu on ühe kõigi aegade poliitiliselt kaalukaima kultuuripealinna kandidaadiga. Lisaks tegeleb see linn (sarnaselt Kaunasele) tööstusjärgse üleminekuajastu väljakutsetega, mis pakub omakorda suurepäraseid võimalusi köitvaks kaasaegseks kunstiliseks programmiks.”
– Ana Čižauskiene, Kaunas 2022 rahvusvaheliste suhete ja programmi juht
„Narva võimalus saada Euroopa kultuuripealinnaks on ühtlasi kogu Euroopa võimalus alustada uusi arutelusid euroopalike väärtuste üle. Narvast võib saada kultuuripealinn, mille taaselustamine ei seisne vaid füüsilise taristu ümberkujundamises, vaid Narva ja kogu piirkonna vereringe taaskäivitamises; kus kultuuripärandi roll ei ole pelgalt turismi hoogustamine, vaid ühtaegu hingestatud lepitus minevikuga ja eesmärgistatud tulevikusihtide seadmine; kus kunstiline eneseväljendus ei ole vaid märge ürituste kalendris, vaid ka linnaelanike ja külaliste võimestamine loovate väljendusvahendite abil. Need kolm soovi on ühised Euroopa soovid. On aeg uuendusteks ja ümberkujundusteks, mistõttu just Narva peaks olema järgmine kultuuripealinn.”
– Toni Attard, Malta CultureVenture Projects asutaja ja juht
Kuni 23. juunini kestab Narva 2024 kultuuripealinna programmi avalik ideekorje. Oodatud on ideed paikkondlike tavade ja väljenduslaadide tutvustamiseks, julgeteks kunstilisteks sekkumisteks ning Narvale värskete tulevikulahenduste pakkumiseks. Ideede esitamiseks tuleb hiljemalt 23. juuniks täita veebivorm aadressil narva2024.ee/ideekorje.
