Narva esitab täna kultuuriministeeriumile Euroopa kultuuripealinn 2024 taotlusraamatu, mis sisaldab sajal leheküljel nii täiendatud kunstilist visiooni, detailset ülevaadet kavandatud sündmustest kui ka koostööplaane Euroopa ja Venemaa suunal. Narva 2024 programm hõlmab kogu Virumaad.
Narva 2024 taotlusraamat sündis kevadel kokku tulnud programmimeeskonna intensiivse töö tulemusel. Tulenevalt eeltaotluse kunstilisest visioonist ja Euroopa kultuuripealinna valikukomitee soovitustest on lõplikus programmis tugevalt edasi arendatud Narva kui ühendava silla metafoori. Narva 2024 kunstiline juht Ilmar Raag nimetab just seda kõige olulisemaks programmiliiniks: „„Lääne ja ida lõpp“ on programmi alustala, millega näitame, et hoolimata suurest poliitikast on just kultuuri- ja rahvadiplomaatial oluline roll täita. Projektid nagu „Kaks kindlust, üks lugu“ panevad teatrid kahel pool piiri käsitlema ajalugu vastandlikest ning just vastaspoole tõlgendustest lähtuvalt.“
Teine programmisammas „Rääkimata lood“ annab igapäevasele elule võimaluse särada ja avastada kunsti ja kultuuri seal, kus ei olda harjunud seda nägema, aidates taasluua ja ümber mõtestada identiteete kogu Virumaal. Selle samba üks olulisemaid projekte saab olema „Women’s Voices“ – „Naiste Hääled“, mis tugineb ennekõike Kreenholmi ajaloole. Kolmas programmisammas kannab pealkirja „Tuleviku tootmine“, ühendades kunsti- ja kultuuriprojektid ettevõtluse ja ettevõtlikkusega.
Narva 2024 projektijuhi Ivan Sergejevi sõnul on Narva kui kultuuripealinna ainulaadsuseks suhted Venemaa kultuuriringkondadega. „Midagi sellist pole varem ükski Euroopa kultuuripealinn pakkuda suutnud.“ Sergejev rõhutab ka kohaliku kogukonna otsustavat sekkumist ajal, mil Narva kultuuripealinna protsess ähvardas seiskuda: „Siis ilmnes, kui oluline kultuuripealinna idee kohalikele tegelikult oli. Narvakad ei taha käest lasta võimalust suurelt unistada ning on selle kevadsuve jooksul aktiivselt osalenud ka meie teavitusüritustel ja ideekorjes.“
„Euroopa kultuuripealinna tiitel ja sellega seonduvad tegevused annavad Narvale erakordse võimaluse tihendada sidet ja ühendust ülejäänud Virumaa ja Eestiga, olles samas ka Euroopale ukseavajaks Venemaa suunal. Oleme tänulikud kõikidele meie partneritele, nii Ida- ja Lääne-Viru omavalitsustele kui ka meie välismaa partnerlinnadele ja meiega koostööd teinud organisatsioonidele,“ ütles Narva linnapea Aleksei Jevrgafov.
Euroopa kultuuripealinna rahvusvaheline valikukomitee hindab taotlusi augusti jooksul. Tiitlivõitjad kuulutatakse välja 28. augustil.
Narva 2024 programmi ja taotlusraamatu loomisse panustasid:
Aleksei Jevgrafov, Marko Torm, Triin Varek, Ivan Sergejev, Ilmar Raag, Piia Tamm, Jana Pavlenkova, Ann Mirjam Vaikla, Julia Savitskaja, Helen Sildna, Eve Alte, Kristel Mänd, Mari Knjazev, Anu-Mall Naarits, Kadri Jalonen, Maris Hellrand, Maria Kullamägi, Ingrid Kohtla, Liina Karo, Erli Kasikov, Asko Astmäe, Dmitri Vergun, Viktoria Lutus, Anton Vylitok, Elina Dubova, Anna Markova, Olga Tapner, Tom Fleming, Toni Attard, Tatjana Laanvee, Juliana Janno, Nelli Buinitskaja, Vladimir Butuzov, Galina Vologdina, Aleksandr Jefimov, Larissa Olenina, Grigori Malyshkin, Tarmo Tammiste, Andris Feldmanis, Tina Allen Kollesaar, Maria Kapajeva, Narva noortenõukogu ja vabatahtlikud.
Narva 2024 kunstiline nõukogu: Lennart Sundja, Jüri Nikolajev, Ülo Krigul, Kadri Laas, Karlo Funk, Mart Kalm, Irene Käosaar, Siim Raie, Mati Lilliallik, Teet Kuusmik, Vladimir Võssotski.
Disain: AKU.co
Fotod: Tõnu Tunnel, Cloe Jancis
Narva 2024 taotlusraamatu pressifotod (autor: Tõnu Tunnel) vt siit.
Lisainfo:
Narva2024.eu
facebook/narva2024
instagram/narva2024
#narvaisnext
#narva2024
Kontakt:
Ivan Sergejev
Narva 2024 projektijuht
+372 5785 0810
info@narva2024.eu
