Euroopa kultuuripealinna hindamiskomisjon avalikustas Eesti eelvaliku raporti, andes tagasisidet ja soovitusi Euroopa kultuuripealinn 2024 teise valikuvooru pääsenud Narvale ja Tartule. 

Narva ideekavandi puhul pidas rahvusvaheline komisjon huvitavaks mõtet anda hääl ja nähtavus Euroopa Liidu ja Venemaa piiril asuvale linnale: “see oleks element, mille tõttu Narvat jäädaks meenutama kui mõtteainet pakkunud kultuuripealinna.” Linna geopoliitilist asukohta pidas komisjon nii suurimaks võimaluseks kui ka väljakutseks, millele tuleb läheneda hoolikalt ja strateegiliselt nii tulevase programmi, kaasamise kui ka kommunikatsiooni tasandil. 

Komisjon kiitis kodanikuühiskonna kaasamist kandidatuuri ettevalmistamisel ning nimetas paljulubavaks ambitsiooniks noortekogu loomist ning kõigi vanusegruppide kaasamist nii vabatahtlikena kui sisuloojatena. Narva eripära arvestades soovitas komisjon pühendada erilist tähelepanu mitmekeelsetele kaasamistegevustele.

Narva partnerlus kogu Virumaa piirkonna ja Rakvere linnaga konkreetsete koostöökokkulepete näol leidis samuti äramärkimist. Oluline lähenemine on kultuuripealinna mõju protsessidele, mitte lihtsalt projektide ja ürituste korraldamine. 

Narva programm rajaneb kolmel temaatilisel sambal: Jõgi – Piir – Sild. Komisjon leidis, et Euroopa Liidu piiril asuva linna vastuolulised identiteedid pakuvad eriti kaasavale ja sotsiaalsele kunstile rikkalikku materjali. Euroopat kõnetava teemana tõi komisjon välja katkestatud ajaloo, piirid, vähemused, mitmekesisuse, identiteedi ja postindustriaalse kahanemise, mis on ühised probleemid ka paljudele teistele Euroopa linnadele ja piirkondadele.

Kogu raportit saab lugeda siit.

Rahvusvahelise 15-liikmelise hindamiskomisjoni tööd juhtisid Beatriz Garcia ja Anu Kivilo. 

Narva 2024 meeskond jätkab tööd teises kandideerimisfaasis, et 1. augustiks esitada hindamiskomisjonile juba mahukas ja sisutihe programmivisioon.