Narva 2024 eestvedajad ja Peterburi linna ning eraalgatuslike kultuuriorganisatsioonide esindajad arutasid ümarlauavestlusel Narvas konkreetseid koostööplaane ooperist, kontserditest, kirjandusest ja teatrist tantsu, filmi ja kaasaegse kunstini. Narva kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks 2024 tõotab uut hingamist kultuurikoostööle Peterburiga.
Narva kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks on Narva seniseid ja uusi partnereid Peterburis juba inspireerinud ühiseid projekte välja pakkuma. Narva ja Peterburi esindajad leppisid kokku regulaarsete kohtumiste korraldamises, et kaasata Peterburi kultuuriorganisatsioonid Euroopa kultuuripealinna programmiloomesse juba taotluse koostamise faasis nii Eesti-Vene koostööprojektide kui talendivahetusprogrammide kaudu. Kultuuripealinna aasta eel ja selle raames avaneb võimalus laiendada koostööd kogu loomesektoris ja loomemajanduses.
Kohtumise avasid Peterburi kultuurikomisjoni asejuht AleksandrVoronko ja Leningradi oblasti kultuurikomisjoni juht Jevgeni Tšaikovski, kes rõhutasid senist head koostööd ja lubasid koos panustada ka Euroopa kultuuripealinna programmi, nii nagu Peterburi varasem kogemus Euroopa kultuuripealinnade Kopenhageni ja Grazi partnerina. Külalisi tervitas Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov, Narva plaanidest Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisel andis ülevaate linnapea Tarmo Tammiste. Kristiina Reidolv tutvustas Vaba Lava juba sel aastal avatava Narva teatrimaja plaane, mille tegevusse saab kuuluma palju ühisprojekte Peterburi teatritega. Rakvere kultuurikeskuse juht Eve Alte rääkis Rakvere plaanitavast panusest Narva ja Virumaa kultuuripealinna kandidatuurile.
Oma tegevusi ja koostöömõtteid tutvustasid Peterburi Tšaikovski kultuurikeskuse direktor Viktor Vorotnikov, Peterburi muusikaliteatri direktor Julia Strižak, Peterburi akadeemilise orkestri direktor Olga Homova, teatri “Na Liteinom” direktor Sergei Morozov, kaasaegse kunsti keskuse juht Anastasia Kurehina, Lenfilmi esindaja Aleksandr Pozdnjakov, tantsuteatri “Kanon dans” direktor Vadim Kasparov ja lastemuusikakooli džässiosakonna juhataja Klementina Sineglazova. Nii muusika- kui teatritegijaid inspireerib eriti kahe kindluse asukoht ning pakuti välja mitmeid ideid nende sündmuskohtade kasutamiseks uudse kunstilise dialoogi tekitamiseks.Peterburi kultuuritegelased otsivad oma projektide teostamiseks partnereid nii Narvas kui kogu Eestis.
Peterburi kultuuridelegatsiooni juhtis Baltiski Domi direktor Sergei Šub, kes on seitsmendat korda Narvas toimuva festivali “Sõpruse sild” korraldaja. Šub ütles: “Kuulsin ka enda jaoks täna nii palju põnevaid ideid, et ei taha seda kultuuripealinna aastat äragi oodata, vaid tahaks kohe peale hakata.”
Narva linnapea Tarmo Tammiste: “Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine annab võimaluse viia kultuurikoostöö Narvast vaid 150 km kaugusel asuva kultuurimetropoli Peterburiga täiesti uuele tasemele. Narva saab olla põnevaks kohtumispaigaks ja inspiratsiooniks Eesti, Euroopa ja Peterburi loojatele igast kultuurivaldkonnast. Sellest koostööst saab sündida asju, mis jäävad alles ja kasvavad ka peale kultuuripealinna aastat.”
Tallinna kogemust Euroopa kultuuripealinnana 2011 meenutas Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm, es avaldas lootust, et Narva võidab tiitli just tänu koostööle sõpradega teistest linndest.
